Nagu ikka saab millegi kallidust hinnata vaid läbi selle, mis on tehtava investeeringu pikemaajaline väärtus ja millega võrreldes on miski kallis. Kui näiteks liita kokku kõik ostetud prillide ja kontaktläätsede tšekid, võib aastate peale lõppsummaks kujuneda oluliselt suurem summa kui laserprotseduuri maksumus. Seejuures ei saa samuti ära unustada, et laserprotseduur tõstab oluliselt teie elukvaliteeti ja igapäeva toimetuste mugavust – enam pole vaja toppida igal hommikul silma kontaktläätsi või pühkida talvel udust prilliklaase, saate teha sporti mõtlemata kallitele prilliraamidele või nördimusele, kui prillid kadunud või kontaktläätsed jäänud kogemata koju. Silmalaseris teostame kahte erineva hinnaga laserprotseduuri – Femto Lite (1850€) ja Femto Balance (2650€). Meie registatuuri abiga saada soovi korral taotleda ka järelmaksu.

Laserprotseduuride algusaegadel olid kasutusel metoodid, mille puhul võis patsiendi taastumine protseduurist olla pikem ja vahel ka tekitada suuremaid vaevusi. Tänaseks on aga laserprotseduuride tehnoloogia sedavõrd jõudsalt arenenud, et esmane taastumisaeg protseduurist on lühenenud ühelt kuult ühele päevale. Kuid siinjuures on oluline teada, et taastumise pikkust määrab otseselt tehtava laserprotseduuri spetsiifilised etapid (nt kas operatsiooni tehakse nn lapi-meetodil või lihvitakse lapp laseriga maha). Nii ei pruugi taastumise aeg olla Eesti turul tegutsevate teenusepakkujate puhul olla sama.

Silmalaseris teostame patsientidele Femto Lite ja Femto Balance operatsioone, mille järel saab igapäevatoimingute juurde naasta juba järgmisel päeval. Soovitame kõikidel, kes tahavad teha laserprotseduuri, täpselt uurida ja küsida, kui pikk on teenusepakkuja poolt antud tavapärane taastumisaeg. Küsida tasub ka nendelt, kes on operatsiooni antud teenusepakkuja juures juba läbi teinud.

Laserprotseduuri on enamasti valutu. Operatsiooni ajal tunnete mõne hetke silmal survet, kuid protseduur ise möödub kiiremini, kui patsient ise alguses on arvanud (kokku 10-15min). Ebamugavustunde vältimiseks kasutatakse ka tuimestavaid tilku.

Levinud on ka hirm, et silmade liigutamisel laser lõikab valesti. Tegelikkuses on laser mitmeid kordi kiirem kui inimese silma liikumine ning võtab seega lõigates arvesse kõik silma mirkoliikumised. Kui silma liikumised lähevad liiga suureks ja hektiliseks, siis laser peatub ja ootab, kuni normaalne liikumine on taastunud. Seega hirm, et laser lõikab liikumise tõttu valesti, on alusetu.

Aastate jooksul oleme kuulnud ka linnamüüti, et laser võib lasta kiire silmast läbi inimese ajusse. Siinkohal kinnitame üle, et tegemist on ühe enimteostatud meditsiinilise protseduuriga maailmas, mille tehnoloogiat on pidevalt uuendatud ja kasutatav laser on seadistatud ülitäpselt silmalõikuste tarbeks. Tehnoloogial on mitmeid turvastoppe, mis tagavad protseduuri peatumise, juhuks kui esineb anomaalia.

Laserprotseduure teostatakse alates 18. eluaastast, kuid ei pea ootama kõrgema vanuseni, kuna väidevalt nägemine veel muutub ja laseroperatsioon tuleb seetõttu teha uuesti. Prilliretsept saavutab stabiilsuse vanuses 18-21, kuid tegelikkuses määrab laseroperatsiooni sobivuse alati arst eeluuringu käigus. Kuna laserprotseduuri kohustuslik eeluuring on üks mahukamaid ja täpsemaid uuringuid silmameditsiinis, siis selle käigus tekib täpne ülevaade, kas protseduuri on mõtet teha, kas ja kui kaua tasub oodata. Seega vaatamata nooremale vanusele, tasub eeluuringule ikkagi tulla. Enamus eeluuringu läbinutest vanuses 18-21, teeb tegelikult ka laserprotseduuri, kuna vastunäidustused puuduvad.

Kui kontaktläätsede kandmisest on tekkinud talumatus, siis laserprotseduur on pigem just näidustatud ja mõistlik. Kontaktläätsede talumatus viitab liigsele kandmisele, põletikule ja võib lõpuks tuua kaasa raskemaid silmahaigusi. Seega tasub tulla eeluuringule, kus vaadatakse ka talumatuse võimalike põhjusi ja arst hindab ka täpsemalt vastunäidustusi. Sedaviisi võib eeluuring olla tegelikult oluline ennetus, et tekkinud talumatus ei tooks kaasa järgmisi hädasid. Olgu siinkohal välja toodud ka tõsiasi, et oleme laserprotseduuride eeluuringuid teostanud üle 20 aasta ja pole harv nähtus, et eeluuringu käigus avastame patsiendil mõne vaikselt juba progresseeruva silmahaiguse.

Vahel uurivad kliendid ka seda, et kas laserprotseduur aitab vabaneda ka lugemisprillidest. Laserprotseduur parandab inimese kaugnägevuse ja seda jäädavalt. Kuid silma läätsega toimuvad loomulikud ealised muutused, mistõttu peavad vanemas eas hakkama inimesed kandma lähedale nägemiseks prille. See pole seotud tehtud laserprotseduuriga, vaid tuleneb inimese keha loomulikust vananemisprotsessist. Silmalaseris teostame ka läätsevahetuse operatsioone, mis on mõeldud vanusele 45+ ja mis aitavadki vabaneda lugemisprillidest.

Haiguslooga ja kõikide vastuvõtu käigus tehtud uuringutega saate tutvuda patsiendiportaalist “Minu andmed”

Arsti visiidile tulles palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Kui Teil on eelnevalt teostatud operatsioone või silmaprotseduure ning Teil on selle kohta infomaterjalis, siis palume need vastuvõtule tulles kindlasti kaasa võtta (nt silmaravimite nimekiri, viimane prilli- või kontaktläätseretsept, anamneesid, epikriisid).

Meil on võimalik tasuda nii sularahas kui ka pangakaardiga. Aktsepteerime kõiki levinumaid deebet- ja krediitkaarte, sh American Expressi. Operatsioonide eest tasumisel väljastame soovi korral ettemaksuarve, mida on võimalik tasuda ülekandega. Operatsioonide eest on võimalik tasuda ka järelmaksuga.

Jah, ka korduvale vastuvõtule ning ettemääratud operatsioonile tulles palume patsientidel iga kord end registreerida järjekorranumbri alusel registratuuris.

Murede korral võib silmaarst imiku üle vaadata vanemate soovi korral ka kohe pärast sündi. Väga oluline on kontrollida lapse nägemist 3-4 aastaselt, mil on võimalik määrata tema nägemisteravust. Probleemide ilmnemisel saab neid lahendada juba varasemas eas enne kooli minemist.

Enamasti on sellistel puhkudel lapse pisarteed kitsad või kinni. Kõige olulisem on teha lapsele pisarkoti massaaži. Sellega likvideeritakse takistus ja pisarad saavad vabalt minna silmast ninna. Kui massaaž ei aita, siis tuleb teostada pisarteede loputus enne, kui laps saab 1-aastaseks.

Kui lapsel on juba sünnist saati kogu aeg üks silm kõõrdi, tuleb kohe pöörduda silmaarsti poole. Kuni lapse 3. elukuuni võivad tema silmad nö uidata, s.t aeg-ajalt läheb üks silm ajutiselt kõõrdi. Pärast 3. elukuud peavad aga silmad hakkama liikuma paralleelselt. Kui see nii ei ole, tuleb pöörduda kohe silmaarsti poole.

Kõige sagedamini on selle põhjuseks silmade kuivus, mis on lapse jaoks ebameeldiv. Pilgutades tuleb pisarnäärmest pisar ja niisutab silma ning laps tunneb ennast paremini. Pilgutamise põhjuseks võib olla ka põletik silmas. Tähtis on ka jälgida erinevaid psühholoogilisi probleeme (negatiivsed emotsioonid, hirm), mille üheks sümptomiks on ka silmade pilgutamine.

Sagedasti just vanematel inimestel esinev silmahaigus, mis on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli ainevahetuse häiretest. Haiguse esimesed tunnused avalduvad tihti juba hilisemas keskeas. Nägemise kahjustus tekib enamasti alles üle 65 aastastel inimestel.

1. Kuiv degeneratsioon, milles esineb ainult pigmentepiteeli kahjustus ja druusid (90% juhtudest). Antud vorm progresseerub väga aeglaselt.
2. Märg degeneratsioon, mille puhul tekivad ainevahetushäirete tulemusel võrkkesta alla või kihtide vahele soonkestast uued veresooned. Kuna soonte sisesein pole õige ehitusega, võivad tekkida tursed ja verevalumid. 10% juhtumidest läheb kuiv vorm üle märjaks degeneratsiooniks.

Haiguse varases staadiumis tekivad probleemid lugemisel – read lähevad kõveraks ja osad tähed langevad välja. Samuti võib esineda  kaugele vaatamisel moonutusi. Kollatähni ehk maakula ala haiguste testimiseks kasutatakse Amsleri testi. Antud kaebuste korral peab kiiresti pöörduma silmaarsti poole.

100% tervenemisega ravi hetkel silmameditsiinis kahjuks ei ole. Kuiva vormi korral kasutatakse toidulisandeid ehk silma vitamiine, mis on saadaval apteekides käsimüügis retseptita. Märja vormi korral kasutatakse haiguse pidurdamiseks silmasiseseid süste veresoone siseseina kasvu pidurdavate ravimitega ehk anti-VEGF preparaatidega. Ravi on pikaajaline ja aitab vaid haiguse kiiret kulgu pidurdada.

Päris pimedaks maakula degeneratsioonist ei jää, aga tugevalt saab kahjustatud täpse nägemise ala ehk kollatähn. Seetõttu on haiguse lõppstaadiumis raske lugeda ja lisaks lugemisprillidele on peenema kirja lugemiseks vajalik kasutada abivahendeid ehk rehabilitatsiooni.

Maakula degeneratsioon on geneetiline haigus. See ei pärandu põlvest-põlve, vaid avaldub ainult mõlemalt vanemalt päritud kindlate geenimuutuste korral. Kõrgem risk haigestuda elu jooksul maakula degeneratsiooni on siiski inimestel, kelle paljudel lähisugulastel on haigus diagnoositud. Riske maakula degeneratsiooni haigestumise osas saab hinnata geneetiliste testidega.

Kõrgenenud veresuhkru tase kahjustab väikseid veresooni kõikjal organismis. Silmapõhja veresoonte seisundit arvestades saab silmaarst hinnata patsiendi diabeedi üldist olukorda ja reguleerida ravi. Samuti võivad muutused silmapõhjas mõjutada tugevalt nägemisteravust.

Kõrgem veresuhkru tase halvendab vere hapnikusidumise võimet, mistõttu kasvatab organism juurde uusi veresooni, kuid nende soonte seinad on kahjustunud. Sealt lekib silmapõhja kihtidesse verd ja koevedelikku, tekitades turset silma õrnas valgustundlikus närvikoes. Kui see jutub silmapõhja keskosas, kus on terava nägemise punkt (kollatähn), tunneb inimene muutust kohe. Nendest soontest võib tekkida ka suur verejooks klaaskehasse, mis varjutab nägemist pikemat aega.

Diabeediga patsiendil soovitame käia silmapõhjade kontrollis vähemalt kord aastas ka siis, kui otsesed kaebused puuduvad. Kahjustused võivad areneda ka ilma nägemishäireteta raske staadiumini. Oluline on hoida oma veresuhkru, vererõhu ja kolesterooli taset võimalikult lähedal normile. Halvasti mõjub suitsetamine ja alkohol.

Laserkiirega kuivatatakse ära uued kahjustunud veresooned, mis lekivad. Samuti vähendab väikeste laserikiirt punktidega silmapõhja töötlemine selle hapnikuvajadust, mistõttu väheneb vajadus uute lekkivate veresoonte tekkeks.

Uued lekkivad veresooned kasvavad edasi ka klaaskehasse. Verevalumid silmapõhja kihtides ja klaaskehas soodustavad armkoe teket, mille kokkutõmbumine võib põhjustada silmapõhja kihtide vahelise sideme katkemist ehk reetina irdumist. Irdunud reetina kaotab nägemisvõime. Veresooned kasvavad ka silma eesmistesse osadesse, takistades silmasisese vedeliku tsirkulatsiooni. Seetõttu tõuseb silma siserõhk, mis omakorda kahjustab nägemisnärvi. Tõsiselt kahjustunud nägemisnärv ei juhi valgusimpulsse edasi ajju – silm on pime.