Kummutame müüdid, enamlevinumad küsimused
Müüdid ja hirmud
Nagu ikka saab millegi kallidust hinnata vaid läbi selle, mis on tehtava investeeringu pikemaajaline väärtus ja millega võrreldes on miski kallis. Kui näiteks liita kokku kõik ostetud prillide ja kontaktläätsede tšekid, võib aastate peale lõppsummaks kujuneda oluliselt suurem summa kui laserprotseduuri maksumus. Seejuures ei saa samuti ära unustada, et laserprotseduur tõstab oluliselt teie elukvaliteeti ja igapäeva toimetuste mugavust – enam pole vaja toppida igal hommikul silma kontaktläätsi või pühkida talvel udust prilliklaase, saate teha sporti mõtlemata kallitele prilliraamidele või nördimusele, kui prillid kadunud või kontaktläätsed jäänud kogemata koju. Silmalaseris teostame kahte erineva hinnaga laserprotseduuri – Femto Lite (1850€) ja Femto Balance (2650€). Meie registatuuri abiga saada soovi korral taotleda ka järelmaksu.
Laserprotseduuride algusaegadel olid kasutusel metoodid, mille puhul võis patsiendi taastumine protseduurist olla pikem ja vahel ka tekitada suuremaid vaevusi. Tänaseks on aga laserprotseduuride tehnoloogia sedavõrd jõudsalt arenenud, et esmane taastumisaeg protseduurist on lühenenud ühelt kuult ühele päevale. Kuid siinjuures on oluline teada, et taastumise pikkust määrab otseselt tehtava laserprotseduuri spetsiifilised etapid (nt kas operatsiooni tehakse nn lapi-meetodil või lihvitakse lapp laseriga maha). Nii ei pruugi taastumise aeg olla Eesti turul tegutsevate teenusepakkujate puhul olla sama.
Silmalaseris teostame patsientidele Femto Lite ja Femto Balance operatsioone, mille järel saab igapäevatoimingute juurde naasta juba järgmisel päeval. Soovitame kõikidel, kes tahavad teha laserprotseduuri, täpselt uurida ja küsida, kui pikk on teenusepakkuja poolt antud tavapärane taastumisaeg. Küsida tasub ka nendelt, kes on operatsiooni antud teenusepakkuja juures juba läbi teinud.
Laserprotseduuri on enamasti valutu. Operatsiooni ajal tunnete mõne hetke silmal survet, kuid protseduur ise möödub kiiremini, kui patsient ise alguses on arvanud (kokku 10-15min). Ebamugavustunde vältimiseks kasutatakse ka tuimestavaid tilku.
Levinud on ka hirm, et silmade liigutamisel laser lõikab valesti. Tegelikkuses on laser mitmeid kordi kiirem kui inimese silma liikumine ning võtab seega lõigates arvesse kõik silma mirkoliikumised. Kui silma liikumised lähevad liiga suureks ja hektiliseks, siis laser peatub ja ootab, kuni normaalne liikumine on taastunud. Seega hirm, et laser lõikab liikumise tõttu valesti, on alusetu.
Aastate jooksul oleme kuulnud ka linnamüüti, et laser võib lasta kiire silmast läbi inimese ajusse. Siinkohal kinnitame üle, et tegemist on ühe enimteostatud meditsiinilise protseduuriga maailmas, mille tehnoloogiat on pidevalt uuendatud ja kasutatav laser on seadistatud ülitäpselt silmalõikuste tarbeks. Tehnoloogial on mitmeid turvastoppe, mis tagavad protseduuri peatumise, juhuks kui esineb anomaalia.
Laserprotseduure teostatakse alates 18. eluaastast, kuid ei pea ootama kõrgema vanuseni, kuna väidevalt nägemine veel muutub ja laseroperatsioon tuleb seetõttu teha uuesti. Prilliretsept saavutab stabiilsuse vanuses 18-21, kuid tegelikkuses määrab laseroperatsiooni sobivuse alati arst eeluuringu käigus. Kuna laserprotseduuri kohustuslik eeluuring on üks mahukamaid ja täpsemaid uuringuid silmameditsiinis, siis selle käigus tekib täpne ülevaade, kas protseduuri on mõtet teha, kas ja kui kaua tasub oodata. Seega vaatamata nooremale vanusele, tasub eeluuringule ikkagi tulla. Enamus eeluuringu läbinutest vanuses 18-21, teeb tegelikult ka laserprotseduuri, kuna vastunäidustused puuduvad.
Kui kontaktläätsede kandmisest on tekkinud talumatus, siis laserprotseduur on pigem just näidustatud ja mõistlik. Kontaktläätsede talumatus viitab liigsele kandmisele, põletikule ja võib lõpuks tuua kaasa raskemaid silmahaigusi. Seega tasub tulla eeluuringule, kus vaadatakse ka talumatuse võimalike põhjusi ja arst hindab ka täpsemalt vastunäidustusi. Sedaviisi võib eeluuring olla tegelikult oluline ennetus, et tekkinud talumatus ei tooks kaasa järgmisi hädasid. Olgu siinkohal välja toodud ka tõsiasi, et oleme laserprotseduuride eeluuringuid teostanud üle 20 aasta ja pole harv nähtus, et eeluuringu käigus avastame patsiendil mõne vaikselt juba progresseeruva silmahaiguse.
Vahel uurivad kliendid ka seda, et kas laserprotseduur aitab vabaneda ka lugemisprillidest. Laserprotseduur parandab inimese kaugnägevuse ja seda jäädavalt. Kuid silma läätsega toimuvad loomulikud ealised muutused, mistõttu peavad vanemas eas hakkama inimesed kandma lähedale nägemiseks prille. See pole seotud tehtud laserprotseduuriga, vaid tuleneb inimese keha loomulikust vananemisprotsessist. Silmalaseris teostame ka läätsevahetuse operatsioone, mis on mõeldud vanusele 45+ ja mis aitavadki vabaneda lugemisprillidest.
Administratiivsed küsimused
Haiguslooga ja kõikide vastuvõtu käigus tehtud uuringutega saate tutvuda siin.
Arsti visiidile tulles palume kaasa võtta isikut tõendav dokument ning kui Teil on eelnevalt teostatud operatsioone või silmaprotseduure ning Teil on selle kohta infot, siis palume need vastuvõtule tulles kaasa võtta (sh. silmaravimite nimekiri, viimane prilli- või kontaktläätseretsept, anamneesid, epikriisid).
Meil on võimalik tasuda nii sularahas kui ka pangakaardiga. Aktsepteerime kõiki levinumaid deebet- ja krediitkaarte, sh American Expressi. Operatsioonide eest tasumisel väljastame soovi korral ettemaksuarve, mida on võimalik tasuda ülekandega.
Jah, ka korduvale vastuvõtule ning ettemääratud operatsioonile tulles palume patsientidel iga kord end registreerida järjekorranumbri alusel registratuuris.
Küsimused laste silmaravi kohta
Sellistel puhkudel on lapse pisarteed kitsad või kinni ja kõige olulisem on teha pisarkoti massaaži. Sellega likvideeritakse takistus ja pisarad saavad vabalt minna silmast ninna. Kui massaaž ei aita, siis tuleb teostada pisarteede loputus enne, kui laps saab 1 aastaseks.
Kui lapsel on juba sünnist saati kogu aeg üks silm kõõrdi, tuleb kohe pöörduda silmaarsti poole. Kuni lapse 3. elukuuni võivad tema silmad nö uidata, s.t aeg-ajalt läheb üks silm ajutiselt kõõrdi. Pärast 3. elukuud peavad aga silmad hakkama liikuma paralleelselt. Kui see nii ei ole, tuleb pöörduda kohe silmaarsti poole.
Kui on muresid, siis võib minna silmaarsti juurde juba kasvõi sünnitusmajast. Väga oluline on kontrollida lapse nägemist 3-4 aastaselt. Siis on võimalik määrata tema nägemisteravust ja probleemide ilmnemisel neid ka lihtsamalt lahendada kui vahetult enne kooli minemist.
Kõige sagedamini on selle põhjuseks silmade kuivus, mis on väga ebameeldiv tunne. Pilgutades tuleb pisarnäärmest pisar ja niisutab silma ning laps tunneb ennast paremini. Pilgutamise põhjuseks võib olla ka põletik silmas või psühholoogilised probleemid (negatiivsed emotsioonid, hirm).
AMD
Maakulat kutsutakse ka nimetusega AMD ehk age related macular degeneration. See on väga sagedasti just vanematel inimestel esinev silmahaigus, mis on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli ainevahetuse häiretest. Haiguse esimesed tunnused avalduvad tihti juba hilisemas keskeas. Nägemise kahjustus tekib enamasti alles üle 65 aastastel inimestel.
90% esineb kuiv degeneratsioon, kui esineb ainult pigmentepiteeli kahjustus ja druusid. Selline maakula degeneratsiooni vorm progresseerub õnneks väga aeglaselt. 10% läheb kuiv vorm üle märjaks degeneratsiooniks. Sellisel juhul tekkivad võrkkesta ainevahetushäirete tulemusel võrkkesta alla või kihtide vahele soonkestast uued veresooned, mille sisesein ei ole õige ehitusega ja seetõttu tekib turse ning võivad tekkida verevalumid.
Haiguse varases staadiumis tekivad probleemid lugemisel: read lähevad kõveraks ja osad tähed langevad välja. Samuti võib esineda moonutusi kaugele vaatamisel. Kollatähni ehk maakula ala haiguste testimiseks kasutatakse Amsleri testi. Kui esinevad sellised kaebused, peaks kiiresti pöörduma silmaarsti vastuvõtule.
Päris välja maakula degeneratsiooni ravida ei saa kuskil maailmas. Kuiva vormi korral kasutatakse toidulisandeid ehk silma vitamiine, mis on kõik apteegis käsimüügis ja ostmiseks eraldi retsepti vaja ei ole. Märja vormi korral kasutatakse haiguse pidurdamiseks silmasiseseid süste veresoone siseseina kasvu pidurdavate ravimitega ehk anti-VEGF preparaatidega. Ravi on pikaajaline ja ainult aitab haiguse kiiret kulgu pidurdada.
Päris pimedaks maakula degeneratsioonist ei jää, aga tugevalt saab kahjustatud täpse nägemise ala ehk kollatähn. Seetõttu on haiguse lõppstaadiumis raske lugeda ja lisaks lugemisprillidele on peenema kirja lugemiseks vajalik kasutada abivahendeid ehk rehabilitatsiooni. Informatsiooni abivahendite laenutamise ja maksumuse kohta saab Nägemisrehabilitatsiooni Keskusest aadressil Ahtri 6a, telefon 6264270. Tugeva nägemiskahjustuse korral kui lugeda enam üldse ei näe, saab laenutada helindatud raamatute CD-sid Eesti Pimedate Raamatukogust (Tondi 8a 11313 Tallinn Telefon: 674 8212 E-post: epr@epr.ee).
Maakula ealine degeneratsioon ehk AMD (age related macular degeneration) on geneetiline haigus. See ei pärandu õnneks põlvest-põlve, vaid avaldub ainult mõlemalt vanemalt päritud kindlate geenimuutuste korral. Kõrgem risk haigestuda elu jooksul maakula degeneratsiooni on siiski inimestel, kelle paljudel lähisugulastel on haigus diagnoositud. Riske maakula degeneratsiooni haigestumise osas saab hinnata geneetiliste testidega. Tallinnas tegeleb sellega Tallinna Lastehaigla geneetik Dr. Kairit Joost, kelle vastuvõtule Tallinna Lastehaiglas Tervise 28 saab registreeruda telefonil 6977200.
Küsimused diabeedi kohta
Kõrgenenud veresuhkru tase kahjustab väikseid veresooni kõikjal organismis. Silmapõhja veresooni on võimalik näha, nende seisundit arvestades saab hinnata paremini diabeedihaige üldist olukorda ja reguleerida ravi. Samuti võivad muutused silmapõhjas mõjutada tugevalt nägemisteravust.
Kõrgem veresuhkru tase halvendab vere hapnikusidumise võimet, seetõttu kasvatab organism juurde uusi veresooni, kuid nende soonte seinad on kahjustunud. Sealt lekib silmapõhja kihtidesse verd ja koevedelikku, tekitades turset silma õrnas valgustundlikus närvikoes. Kui see jõuab silma põhja keskosas, kus on terava nägemise punkt (kollatähn), tunneb inimene muutust kohe. Nendest soontest võib tekkida ka suurem verejooks klaaskehasse, mis varjutab nägemist pikemat aega.
Peab käima silmapõhjade kontrollis vähemalt kord aastas ka siis, kui endal kaebused puuduvad, sest kahjustused võivad areneda ilma nägemishäireteta raske staadiumini. Väga oluline on hoida oma veresuhkru, vererõhu ja kolesterooli taset võimalikult lähedal normile. Halvasti mõjub suitsetamine ja alkohol.
Laserikiirega kuivatatakse ära uued kahjustunud veresooned, mis lekivad. Samuti vähendab väikeste laserikiirt punktidega silmapõhja töötlemine selle hapnikuvajadust, mistõttu väheneb vajadus uute lekkivate veresoonte tekkeks.
Uued lekkivad veresooned kasvavad ka klaaskehasse. Verevalumid silmapõhja kihtides ja klaaskehas soodustavad armkoe teket. Selle kokkutõmbumine võib põhjustada silmapõhja kihtide vahelise sideme katkemist – reetina irdumist. Irdunud reetina kaotab nägemisvõime. Veresooned kasvavad ka silma eesmistesse osadesse, takistades silmasisese vedeliku tsirkulatsiooni. Seetõttu tõuseb silma siserõhk, mis omakorda kahjustab nägemisnärvi. Tõsiselt kahjustunud nägemisnärv ei juhi valgusimpulsse edasi ajju, selline silm on pime.