Refraktiivkirurgia ehk laseroperatsioon on silmaoperatsioon, millega korrigeeritakse nägemisvigu ja vähendatakse või eemaldatakse vajadus prillide või kontaktläätsede järele.

Nägemisvead, mida saab silmade laseroperatsiooniga korrigeerida on müoopia ehk miinusprilli vajadus, astigmatism ehk silinderprilli vajadus ja teatud juhtudel hüperoopia ehl plussprilli vajadus. Operatsiooni käigus muudetakse laseriga sarvkesta kuju. Kui sarvkesta kuju on optiliselt õige, fokuseerub valgus silmas täpselt võrkkestale ning nägemine muutub selgemaks.

Laseroperatsioon tehakse ambulatoorselt ehk protseduur toimub kliinikus ning patsient saab samal päeval koju minna. Operatsioon ise kestab tavaliselt vaid mõne minuti silma kohta. Enne operatsiooni tehakse alati põhjalik silmade eeluuring, mille käigus hinnatakse sarvkesta kuju, nägemisviga ja silmade tervist, et veenduda protseduuri sobivuses.

Laseroperatsiooniga korrigeeritakse kõige sagedamini lühinägelikkust (miinusprilli vajadust ehk müoopiat) ja astigmatismi (ehk silinderprilli vajadust) ning teatud juhtudel ka kaugnägelikkust (hüperoopiat ehk plussprilli vajadust).

Lühinägelikkuse puhul näeb inimene lähedale hästi, kuid kaugele nägemine udune. Astigmatismi korral on sarvkesta kuju ebaregulaarne ja nägemine võib olla hägune nii lähedale kui kaugele. Laserprotseduuri käigus muudetakse sarvkesta kuju mikromeetri täpsusega, et valgus fokuseeruks silmas õigesse kohta.

Kõik nägemisvead ei sobi siiski laseriga korrigeerimiseks. Sobivus sõltub näiteks nägemisvea suurusest, sarvkesta paksusest ja silmade üldisest tervisest, mistõttu selgub lõplik ravivõimalus alati eeluuringul.

Laseroperatsioon korrigeerib nägemist muutes sarvkesta kuju, läätsevahetuse puhul asendatakse silma loomulik lääts kunstläätsega.

Laseroperatsioon on kõige sagedamini kasutatav meetod lühinägelikkuse ja astigmatismi korrigeerimiseks noorematel (kuni 45 aasta vanustel) patsientidel. Läätsevahetust kasutatakse tavaliselt siis, kui silma loomulik lääts ei tööta enam optimaalselt.

Mõlemad meetodid võivad parandada nägemist tõhusalt, kuid sobiv lahendus sõltub silma ehitusest, nägemisvea suurusest ja patsiendi vanusest.

Laseroperatsioon korrigeerib olemasoleva nägemisvea püsivalt, kuid ei peata silmade loomulikke vanusega seotud muutusi.

Operatsiooniga muudetakse sarvkesta kuju, mis korrigeerib olemasolevat nägemisviga püsivalt. Samas võivad silmad ja silmade tervis aja jooksul muutuda, nagu ka inimestel, kes pole operatsiooni teinud.

Näiteks alates umbes 40.–45. eluaastast võib tekkida lugemisprillide vajadus, kuna silma loomulik lääts muutub vanusega jäigemaks. See on normaalne vananemisprotsess ega ole seotud laseroperatsiooni kvaliteediga. Presbüoopia ehk eaga seotud lähedale nägemise halvenemise korral vajab inimene lugemisprilli, kuid kaugele nägemine püsib stabiilne.

Refraktiivkirurgia on üks enim uuritud ja praktiseeritud kirurgilisi protseduure maailmas.

Laseroperatsioone on tehtud alates 1990. aastatest ning tänapäeval tehakse neid igal aastal miljonitele inimestele üle maailma. Aastakümnete jooksul on tehnoloogia, diagnostika ja kirurgilised meetodid oluliselt arenenud. Eesti esimese laseroperatsiooni tegi Silmalaseri kirurg Dr. Kai Noor aastal 1999. 

Tänapäevased laserid töötavad suure täpsusega ning protseduurid on standardiseeritud ja hästi uuritud. Nagu iga meditsiinilise sekkumise puhul, on siiski oluline patsiendi õige valik ja põhjalik eeluuring, et tagada parim võimalik tulemus.

Laseroperatsioon sobib enamikele täiskasvanutele, kelle nägemine on olnud stabiilne ja kelle silmad on terved.

Sobivust hinnates vaadatakse mitut tegurit: nägemisvea suurust, sarvkesta kuju ja paksust, silmade üldist tervist ning silmakuivuse seisundit. Enamik laseroperatsiooni patsiente on lühinägelikud või neil on astigmatism.

Sobivus selgub alati eeluuringul, kus tehakse täpsed mõõtmised ja hinnatakse, kas sarvkest on operatsiooniks piisavalt tugev ja sobiv. Kui laseroperatsioon ei ole kõige parem lahendus, võib arst soovitada ka teisi nägemise korrigeerimise võimalusi.

Laseroperatsioon ei sobi kõigile ning mõnel juhul võib see olla vastunäidustatud.

Näiteks ei pruugi operatsioon sobida inimestele, kellel on teatud sarvkesta haigused (näiteks keratokoonus), väga õhuke sarvkest, aktiivne silmapõletik või tugev kuiva silma sündroom. Samuti tuleb operatsiooni edasi lükata, kui nägemisviga muutub kiiresti. Ka raseduse ajal silma laseroperatsiooni ei teostata.

Antud juhtudel võib arst soovitada teistsuguseid nägemise korrigeerimise meetodeid, näiteks lisaläätse paigaldamist.

Laseroperatsiooni tehakse tavaliselt alates 18. eluaastast kuni umbes 45. eluaastani, kui nägemine on stabiliseerunud ja silmad on terved.

Sageli arvatakse, et noores eas tuleb operatsiooniga oodata, sest nägemine võib veel muutuda. Tegelikult saavutab prilliretsept enamikel inimestel stabiilsuse umbes 18.–21. eluaasta paiku, mistõttu saavad paljud selles vanuses inimesed operatsiooni teha. Sobivus selgub alati põhjaliku eeluuringu käigus, kus hinnatakse sarvkesta kuju, nägemisviga ja silmade tervist. 

Umbes 40.–45. eluaastast toimuvad silmas loomulikud muutused. Seetõttu ei pruugi laseroperatsioon selles vanuses enam olla kõige sobivam lahendus ja arst võib soovitada teisi nägemise korrigeerimise meetodeid.

Tavaliselt peab nägemisviga olema olnud stabiilne kaks aastat enne laseroperatsiooni.

Kui prilliretsept muutub kiiresti, võib see viidata sellele, et silm ei ole veel stabiliseerunud. Ebastabiilseks nägemisveaks peetakse nägemisvea muutust >1,5D kahe aasta jooksul. Sellisel võib arst soovitada protseduuriga veidi oodata.

Enamasti stabiliseerub nägemine umbes 18.–21. eluaasta paiku. Eeluuringu käigus vaadatakse varasemaid prilliretsepte ja tehakse täpsed mõõtmised, et hinnata, kas nägemine on piisavalt stabiilne ja kas operatsioon on mõistlik teha kohe või mõne aja pärast.

Laseroperatsiooni raseduse ja imetamise ajal ei tehta.

Raseduse ajal toimuvad organismis hormonaalsed muutused, mis võivad ajutiselt mõjutada nägemist ja sarvkesta omadusi. Samuti võib sel perioodil esineda rohkem silmade kuivust. Seetõttu soovitatakse laseroperatsioon teha pärast rasedust ja imetamise lõppu, kui hormoonid on taas tavapärases tasakaalus ja nägemine on stabiliseerunud.

Kui raseduse või imetamise ajal muutub nägemine või tekib küsimusi laseroperatsiooni sobivuse kohta, tasub pöörduda silmaarsti vastuvõtule. Silmade kontrolli käigus saab arst hinnata silmade seisundit ja anda nõu, millal võiks operatsiooniga edasi liikuda.

Kerge silmade kuivus ei pruugi laseroperatsiooni välistada, kuid tugev kuiva silma sündroom vajab enne operatsiooni ravi. 

Eeluuringu käigus hinnatakse pisarakile seisundit ja silma pinna tervist. Kui silmad on väga kuivad, võib operatsioon põhjustada rohkem ebamugavust ja aeglustada paranemist.

Sageli saab silmade kuivust enne operatsiooni leevendada sobiva raviga, näiteks niisutavate silmatilkade, pisarakanali korkide või muude silma pinna ravi meetoditega. Kui silmade seisund on paranenud, võib laseroperatsioon olla võimalik.

Mõned kroonilised haigused võivad mõjutada laseroperatsiooni sobivust või silma paranemist pärast protseduuri.

Näiteks diabeet, autoimmuunhaigused või teatud ravimite kasutamine võib mõjutada sarvkesta paranemist või silma pinna seisundit. See ei tähenda siiski automaatselt, et laseroperatsioon ei oleks võimalik – olukorda tuleb hinnata iga patsiendi puhul eraldi.

Eeluuringu käigus küsib arst alati ka üldtervise, krooniliste haiguste ja kasutatavate ravimite kohta. Seetõttu tasub eeluuringule tulla ka siis, kui esineb mõni krooniline haigus – arst saab uuringute põhjal anda täpsema hinnangu ja soovitada, kas ning millal võiks operatsioon olla sobiv.

Kontaktläätsede pikaajaline kandmine ei välista laseroperatsiooni.

Siiski võivad kontaktläätsed ajutiselt muuta sarvkesta kuju. Seetõttu tuleb läätsede kandmine enne 3 päeva enne eeluuringut katkestada, et sarvkest saaks taastada oma loomuliku kuju ja mõõtmised oleksid täpsed. Enne operatsiooni on vajalik 10-päevane läätsevaba periood.

Mõned inimesed pöörduvad laseroperatsiooni konsultatsioonile just seetõttu, et kontaktläätsed muutuvad ebamugavaks või raskesti talutavaks. Eeluuringu käigus saab arst hinnata silmade seisundit, selgitada võimaliku ebamugavuse põhjuseid ning anda soovituse, kas laseroperatsioon on sobiv lahendus.

Kui laseroperatsioon ei ole sobiv, ei tähenda see, et nägemist ei saaks muul viisil korrigeerida.

Sõltuvalt nägemisvea suurusest, silmade ehitusest ja vanusest võivad sobida ka teised nägemise korrigeerimise võimalused, näiteks lisaläätse paigaldamine või läätsevahetus. Need meetodid aitavad parandada nägemist olukordades, kus laseroperatsioon ei ole  sobiv lahendus.

Eeluuringu eesmärk ei ole ainult laseroperatsiooni sobivuse hindamine. Uuringu käigus tehakse põhjalikud mõõtmised ja arst selgitab, millised ravivõimalused on konkreetse patsiendi silmade jaoks kõige sobivamad.

Laseroperatsiooni eeluuring on põhjalik silmade uuring, mille eesmärk on hinnata, kas laseroperatsioon on patsiendi jaoks sobiv.

Refraktiivkirurgia eeluuringu käigus tehakse mitmeid mõõtmisi, et saada detailne ülevaade silmade tervisest. Hinnatakse sarvkesta kuju ja paksust, nägemisviga, silmarõhku, pisarakile seisundit ning silmapõhja. Uuringu käigus kasutatakse ka pupille laiendavaid silmatilkasid, et teada saada tõeline silma tugevus. Need uuringud aitavad arstil mõista, kuidas silm optiliselt toimib ja milline nägemise korrigeerimise meetod sobib kõige paremini.

Eeluuringu põhjal saab arst anda selge soovituse: kas laseroperatsioon on sobiv, milline meetod võiks olla parim või kas oleks mõistlik protseduuriga veidi oodata.

Laseroperatsiooni eeluuring kestab tavaliselt umbes 1–2 tundi.

Selle aja jooksul tehakse mitu erinevat silmauuringut, mis aitavad hinnata sarvkesta ehitust, nägemisviga ja silmade üldist tervist. Mõned mõõtmised tehakse spetsiaalsete diagnostiliste seadmetega, mis annavad ülevaate silma optikast.

Sageli laiendatakse uuringu käigus ka pupille, et arst saaks hinnata silmapõhja seisundit. Pärast pupillide laiendamist võib nägemine mõne tunni jooksul olla veidi udune ja silmad võivad olla valguse suhtes tundlikumad. Seetõttu on mõistlik arvestada, et samal päeval ei ole autojuhtimine soovitatav ning lähitöö võib olla paariks tunniks raskendatud.

Laseroperatsiooni eeluuring on valutu ega põhjusta silmadele kahju.

Uuringu käigus kasutatakse erinevaid diagnostilisi seadmeid, mis mõõdavad silma omadusi ja nägemist. Enamik teste seisneb seadmesse vaatamises või pilgu fokuseerimises. Mõned uuringud võivad nõuda mõneks sekundiks pilgu fikseerimist või kerget silma puudutust mõõteseadmega, kuid need ei ole valulikud.

Kui uuringu käigus kasutatakse pupille laiendavaid silmatilku, võib nägemine ajutiselt muutuda uduseks ja silmad võivad olla valguse suhtes tundlikumad. See mõju möödub paari tunni jooksul.

Jah, enne laseroperatsiooni eeluuringut tuleb kontaktläätsede kandmine 3 päeva varem katkestada.

Kontaktläätsed võivad mõjutada sarvkesta kuju ning seetõttu ka mõõtmiste täpsust. Et saada võimalikult täpne ülevaade silmade seisundist, peab sarvkest enne uuringut taastama oma loomuliku kuju.

Kui läätsede kandmine lõpetatakse piisavalt vara enne eeluuringut, on diagnostilised mõõtmised usaldusväärsemad ning arst saab täpsemalt hinnata, kas laseroperatsioon on sobiv.

Ei, laseroperatsiooni eeluuring ei kohusta patsienti protseduuri tegema.

Eeluuringu eesmärk on anda põhjalik ülevaade silmade seisundist ning selgitada, millised nägemise korrigeerimise võimalused võiksid olla kõige sobivamad. Uuringu käigus saab patsient esitada küsimusi ja arutada arstiga erinevaid prillidest vabanemise võimalusi.

Pärast eeluuringut saab patsient rahulikult otsustada, kas ja millal laseroperatsiooniga edasi liikuda. Eeluuringu tulemuste põhjal saab operatsiooni planeerida järgneva 6 kuu jooksul. Paljude jaoks on eeluuring väärtuslik juba seetõttu, et annab detailse ülevaate silmade tervisest ja nägemise eripäradest.

Silmalaseris kasutatavad meetodid on Femto Lite 2D, Femto Balance 3D ning puutevaba (PRK + PTK) laseroperatsioon. 

Femto Lite on LASIK-tüüpi operatsioon, mille käigus kasutatakse kahte laserit – esimene FEMTO-tüüpi laser moodustab sarvkesta lapi, teine eksimeerlaser muudab sarvkesta pinna kuju. Selline lähenemine võimaldab kiiret nägemise taastumist ja on paljudele patsientidele sobiv lahendus. Femto Balance 3D põhineb samal põhimõttel, kuid lisandub võimalus laserit seadistada individuaalselt, et arvestada silma eripäradega. 3D LASIK lapi moodusamisel kasutatakse traumakindlat iselukustuvat lapiserva profiili. 

Mõningatel juhtudel kasutatakse puutevaba (PRK + PTK) meetodit. Selle meetodi puhul töödeldakse sarvkesta pealmist kihti laseriga otse pinnalt. 

Sobiv meetod valitakse alati eeluuringu põhjal, arvestades sarvkesta ehitust, varasemaid silmahaigusi ja patsiendi individuaalseid näitajaid.

LASIK, SMILE ja PRK on kolm peamist laseroperatsiooni meetodit, mis erinevad selle poolest, millises sarvkesta osas silmapinna kuju muudetakse ja kui kiiresti nägemine taastub.

LASIK-tüüpi protseduuride hulka kuuluvad Silmalaseris Femto Lite 2D ja Femto Balance 3D. Nende puhul moodustatakse sarvkesta lapp ja muudetakse sarvkesta sisemise osa kuju. See meetod võimaldab kiiret taastumist ja paljudel juhtudel on nägemine hea juba järgmisel päeval. Femto Balance erineb sellest, et enne protseduuri tehakse detailne sarvkesta topograafia ehk silma pinna kaardistus, mis võimaldab laserravi täpsemalt kohandada.

PRK alla kuulub Silmalaseris puutevaba (PRK + PTK) protseduur. Selle puhul eemaldatakse sarvkesta pindmine kiht ning laser kujundab sarvkesta otse pinnalt. See on sobiv lahendus juhul, kui sarvkest on õhem või esineb varasemaid kahjustusi. Taastumine on aeglasem – esimestel päevadel võib esineda ebamugavust ning nägemise stabiliseerumine võib võtta mitu nädalat kuni paar kuud.

SMILE laseroperatsiooniga eemaldatakse sarvkesta seest väike koetükk läbi väikese ava, ilma klassikalise lapita. Operatsioonijärgne taastumine on sarnane LASIK-tüüpi operatsioonile.

Kõik kolm lähenemist annavad väga hea nägemistulemuse, kui on eeluuringu käigus valitud inimesele kõige paremini sobiv meetod.

Laseroperatsiooni meetod valitakse individuaalselt, lähtudes silmade ehitusest ja eeluuringu tulemustest.

Eeluuringu käigus tehakse mõõtmisi, mille abil hinnatakse sarvkesta kuju ja paksust, nägemisvea suurust, silma optilisi omadusi ning silmade üldist tervist. Need andmed võimaldavad arstil määrata, milline laserprotseduur sobib kõige paremini.

Lisaks meditsiinilistele näitajatele arvestatakse ka patsiendi elustiili, töö iseloomu ja ootuseid. Arst selgitab eeluuringul erinevaid võimalusi ning aitab valida lahenduse, mis annab parima nägemistulemuse.

Laseroperatsioon on väga kiire protseduur, mis kestab tavaliselt vaid mõne minuti silma kohta.

Kogu kliinikus viibimise aeg on küll pikem (varuda tuleks aega 2 tundi), kuid tegelik operatsioon ise on lühike. Enamasti kulub ühe silma operatsiooniks 5–10 minutit ning laser töötab silma peal tavaliselt vaid mõnikümmend sekundit. Enne laserravi valmistab kirurg silma ette ja pärast protseduuri kontrollitakse silma seisundit.

Kuigi operatsioon on kiire, tehakse kõik sammud väga hoolikalt ja kontrollitult. Kaasaegne lasertehnoloogia töötab mikromeetri täpsusega ning kogu protsessi jälgib kirurg.

Enamasti opereeritakse laserprotseduuri käigus mõlemad silmad samal päeval.

See on tänapäeval tavaline praktika, sest kaasaegne tehnoloogia võimaldab protseduuri teha kiiresti ja täpselt. Mõlema silma korrigeerimine korraga aitab saavutada tasakaalustatud nägemise ning patsiendil on mugavam taastuda, sest paranemine toimub mõlemas silmas samaaegselt.

Operatsiooni käigus tehakse siiski kõik sammud kummagi silma puhul eraldi. Arst kontrollib silma seisundit enne ja pärast laseroperatsiooni ning veendub, et tulemus on ootuspärane.

Operatsiooni ajal ei pea patsient ise silma lahti hoidma, sest selle eest hoolitseb spetsiaalne silmalaugude hoidja.

Operatsiooni ajal asetatakse silmalaugudele vahend, mis hoiab silmalaugusid avatuna. See tähendab, et patsient ei pea muretsema pilgutamise pärast. Enne operatsiooni kasutatakse ka tuimestavaid silmatilkasid, mis muudavad protseduuri mugavamaks.

Operatsiooni ajal palutakse patsiendil vaadata kindlat valguspunkti. Kaasaegne laser jälgib silma liikumist väga täpselt ja kohandab laserkiirt vastavalt. See aitab tagada, et ravi toimub õiges kohas ka siis, kui silm teeb väikese loomuliku liigutuse. Suure liigutuse korral laser peatub automaatselt ning jätkab asendi taastumisel.

Iga silm on anatoomiliselt unikaalne ning erinevused sarvkesta kujus, nägemisveas või paranemisprotsessis võivad põhjustada väikeseid erinevusi lõpptulemuses. Mõningatel juhtudel on vajalik planeerida operatsioon nii, et inimesel jääb kahe silma nägemises erinevus. 

Laseroperatsiooni planeerimisel mõõdetakse mõlemat silma eraldi ning ravi kohandatakse individuaalselt. Just see personaalne lähenemine aitab saavutada võimalikult täpse tulemuse mõlemas silmas.

Kaasaegne lasertehnoloogia on loodud nii, et väikesed silma liigutused ei mõjuta operatsiooni tulemust.

Laser on varustatud silma jälgimissüsteemiga, mis jälgib silma asendit sadu kordi sekundis. Kui silm teeb väikese liigutuse, kohandab seade laserkiirt automaatselt vastavalt, et ravi toimuks täpselt õiges kohas. Suure liigutuse korral laser peatub automaatselt ning jätkab asendi taastumisel.

Lisaks jälgib kirurg kogu protseduuri vältel silma asendit ja saab vajadusel protseduuri hetkeks peatada. See tähendab, et patsient ei pea kartma, et loomulik silma liikumine võiks operatsiooni tulemust mõjutada.

Laseroperatsioon ei ole tavaliselt valus, enamik patsiente tunneb vaid kerget survet või ebamugavust.

Enne operatsiooni kasutatakse tuimestavaid silmatilku. Operatsiooni ajal võib tunda survet või ebamugavust, mis meenutab tunnet nagu keegi vajutaks silmale. Kuna laser töötab silmaga vaid mõnikümmend sekundit, kestab ka see ebamugav tunne väga lühikest aega.

Pärast operatsiooni võivad silmad mõne tunni jooksul kipitada, vesistada või olla valguse suhtes tundlikud. Need tunded on tavapärased ja mööduvad tavaliselt esimese päeva jooksul. Arst annab täpsed juhised, kuidas silmi pärast operatsiooni hooldada ja ebamugavust vähendada.

Kui valu on sinu peamine mure, saad eeluuringul täpselt teada, mida sinu puhul oodata.

Jah, laseroperatsiooni ajal kasutatakse tuimestavaid silmatilku, mis muudavad silma tundetuks.

Tuimestavad tilgad toimivad kiiresti ja nende eesmärk on muuta protseduur patsiendi jaoks võimalikult mugavaks. Tegemist on pindmise tuimestusega, mistõttu ei ole vaja süste ega üldnarkoosi.

Tuimestuse tõttu ei tunne patsient operatsiooni ajal valu, kuid võib tajuda survet või puudutust. Kirurg selgitab enne protseduuri täpselt, kuidas operatsioon kulgeb ja mida patsient võib tunda.

Operatsiooni ajal võib tunda survet, näha eredaid valgusi või märgata ajutisi muutusi nägemises.

Kõige sagedamini tuntakse lühiajalist survetunnet silmas või kerget puudutust, kui kirurg valmistab silma protseduuriks ette. Laseriga töötamise ajal võib patsient näha erinevaid valguseid, nägemine võib muutuda protseduuri ajal hetkeks uduseks või tumedamaks. Need tunded on ajutised ja mööduvad kiiresti.

Protseduuri ajal juhendab kirurg patsienti samm-sammult ja palub vaadata kindlat valguspunkti.

Pärast laseroperatsiooni võib esimestel tundidel või päevadel esineda ebamugavust.

Tavalisteks sümptomiteks on kipitus, pisaravool, valguskartus või tunne, nagu oleks silmas liivatera. Need sümptomid on tavapärased ning seotud silma loomuliku paranemisprotsessiga. LASIK-tüüpi operatsioonide järgselt paraneb enesetunne märgatavalt juba sama päeva jooksul peale operatsiooni.  

Arst määrab pärast operatsiooni silmatilgad, mis toetavad paranemist ja aitavad silma niisutada. Samuti annab kirurg ka täpsed juhised, kuidas silmi pärast protseduuri hooldada ning milliste muredega peaks pöörduma arsti poole.

Nägemine hakkab pärast laseroperatsiooni paranema tavaliselt juba esimestel päevadel.

Paljud patsiendid märkavad nägemise paranemist juba samal päeval või järgmisel hommikul. Esimestel päevadel võib nägemine siiski veidi kõikuda ja silmad võivad olla tundlikumad valguse suhtes. Taastumise kiirus sõltub kasutatud meetodist ja silmade individuaalsest paranemisvõimest.

Enamik inimesi saab tavapäraste igapäevategevuste juurde naasta üsna kiiresti, kuid täielik stabiliseerumine võib võtta mitu nädalat. Arst annab pärast protseduuri täpsed juhised, kuidas silmi sellel perioodil hooldada.

Enamik patsiente saab tavapärase töö juurde naasta juba järgmisel päeval pärast laseroperatsiooni.

Kui töö on seotud arvutiga või nõuab lähedale vaatamist, võib esimestel päevadel esineda kerget silmade väsimist. See tunne väheneb tavaliselt kiiresti. Füüsiliselt raskema töö puhul võib arst soovitada veidi pikemat puhkust. 

Täpsemad juhised annab arst sõltuvalt kasutatud meetodist, töö iseloomust ja individuaalsest silmade paranemisvõimest.

Autot ei tohi juhtida operatsiooni päeval ning edasine sõltub kasutatud meetodist ja nägemise taastumisest.

LASIK-tüüpi protseduuride (Femto Lite või Femto Balance) puhul paraneb nägemine sageli kiiresti ning paljud patsiendid saavad autot juhtida juba järgmisel päeval, kui arst on selle järelkontrollis heaks kiitnud. Oluline on, et nägemine oleks piisavalt selge ja stabiilne.

PRK puhul on taastumine aeglasem ning autojuhtimist tuleb vältida vähemalt paari nädala jooksul. Nägemine võib selle aja jooksul kõikuda ja olla ebamugav, eriti hämaras või eredas valguses. Tavaliselt muutub nägemine stabiilsemaks umbes kuu jooksul, kuid täpne aeg sõltub individuaalsest paranemisest.

Füüsiline aktiivsus on tavaliselt järgmisest päevast operatsioonijärgselt, kuid intensiivsemat kontaktsporti peab vältima 1–2 nädalat.

Esimestel päevadel pärast operatsiooni on oluline vältida tegevusi, mis võivad silma ärritada või põhjustada tugevat survet silmadele. Rahulik liikumine, näiteks jalutamine või kerge treening, on lubatud juba järgmisel päeval. Kontaktsporti peab vältima 1-2 nädalat ning ujuma ei tohi minna kuu aega.

Täpsemad juhised sõltuvad kasutatud laseroperatsiooni meetodist ja silmade isikupärasest paranemisest.

Sauna ja ujumist soovitatakse vältida kuu aega pärast laseroperatsiooni.

Esimestel nädalatel on oluline vältida olukordi, kus silma võib sattuda vett, higi või muid ärritavaid aineid. Basseinivesi, looduslikud veekogud ja saunakeskkond võivad suurendada silma ärrituse või infektsiooni riski paranemise varases faasis.

Tavaliselt soovitatakse ujumise ja saunaskäimise juurde naasta kuu aja möödudes. Arst annab individuaalsed täpsed juhised järelkontrolli käigus.

Jah, pärast laseroperatsiooni kasutatakse mõnda aega silmatilku, mis toetavad silmade paranemist.

Tilgad aitavad vähendada põletikku, hoida silma pinda niisutatuna ja toetada loomulikku paranemisprotsessi. Tavaliselt kasutatakse mitut erinevat tilka, mille kasutamise juhised annab arst.

Silmatilkade kasutamine on oluline osa operatsioonijärgsest ravist ning neid tuleb kasutada täpselt arsti juhiste järgi. Ravi kestus ja tilkade tüüp võivad patsientide lõikes erineda, sõltuvalt operatsioonimeetodist ja silmade reaktsioonist paranemise käigus. Oluline on järgida täpselt arsti soovitusi ning kasutada silmatilku ettenähtud aja jooksul.

Pärast laseroperatsiooni toimuvad regulaarsed järelkontrollid, et jälgida silmade paranemist.

Esimene kontroll tehakse tavaliselt juba järgmisel päeval pärast operatsiooni. Seejärel toimuvad järgmised visiidid mõne nädala ja paari kuu jooksul, sõltuvalt operatsioonimeetodist ja paranemise kulust.

Järelkontrollide käigus kontrollib arst nägemisteravust, sarvkesta seisundit ja silma pinna paranemist. Need visiidid aitavad veenduda, et paranemine kulgeb ootuspäraselt ning annavad võimaluse vajadusel ravi või juhiseid täpsustada.

Kuigi enamus patsientide paranemisprotsess kulgeb ootuspäraselt, on mõned sümptomid, mille korral tuleb arstiga kiiresti ühendust võtta.

Näiteks tugev valu, järsk nägemise halvenemine, märkimisväärne punetus või rohke eritis silmast ei ole tavapärased sümptomid ning vajavad hindamist. Samuti tasub pöörduda arsti poole, kui silm muutub äkitselt väga valguskartlikuks või kui tekib tunne, et nägemine halveneb kiiresti.

Kui tekib kahtlus, et midagi ei ole paranemise käigus tavapärane, on alati mõistlik kliinikuga ühendust võtta. Varajane kontroll aitab vajadusel probleemile kiiresti lahenduse leida.

Enamik patsiente saavutab pärast laseroperatsiooni väga hea nägemise, mis võimaldab igapäevaelus ilma prillide või kontaktläätsedeta hakkama saada.

Paljudel juhtudel saavutatakse nägemisteravus, mis on võrreldav või parem kui varasem prillidega nägemine. Täpne tulemus sõltub siiski algsest nägemisveast, silmade ehitusest ja individuaalsest paranemisest. Mõnel juhul võib jääda vajadus väga nõrkade prillide järele näiteks autojuhtimisel pimedas. Laseroperatsiooni eesmärk on vähendada sõltuvust abivahenditest, mitte alati saavutada absoluutne “perfektne” nägemine.

Eeluuringu käigus saab arst anda realistlikuma hinnangu, millist nägemist konkreetne patsient võib pärast protseduuri oodata.

Enamik patsiente saab pärast laseroperatsiooni prillidest loobuda.

Tulemus sõltub nägemisvea suurusest ja silmade individuaalsetest eripäradest. Mõnel juhul võib väga väikese nägemisvea jääk püsida, mis üldiselt ei sega igapäevaelu. Teatud olukordades võib olla abi nõrkadest prillidest näiteks hämaras autojuhtimisel või väga täpset nägemist nõudvates tegevustes.

Samuti võib vanusega tekkida lugemisprillide vajadus, mis ei ole seotud operatsiooniga, vaid silma loomulike muutustega. Eeluuringu käigus selgitab arst, milline on tõenäoline tulemus vastavalt individuaalsetele teguritele.

Lugemisprillide vajadus võib vanusega tekkida ka pärast laseroperatsiooni.

Umbes alates 40.–45. eluaastast muutub silma loomulik lääts jäigemaks ning lähedale fokuseerimine muutub raskemaks ehk lähedale nägemine halveneb. See on normaalne vananemisega seotud muutus, mis tekib sõltumata sellest, kas inimene on teinud laseroperatsiooni või mitte.

Laseroperatsioon ei peata neid loomulikke muutusi, vaid korrigeerib olemasoleva nägemisvea. Seetõttu võib ka hea kaugnägemise korral operatsiooni järgselt tekkida hiljem vajadus lugemisprillide järele.

Nägemine võib aja jooksul muutuda ka pärast laseroperatsiooni.

Kuigi operatsioon korrigeerib olemasoleva nägemisvea püsivalt, ei peata see silmade loomulikke muutusi. Nägemine võib ajas veidi muutuda näiteks vanusega seotud muutuste või harvemini ka muude silma seisundite tõttu.

Enamasti on muutused väikesed ega mõjuta igapäevast toimetulekut märkimisväärselt. Kui muutus on suurem või tekitab ebamugavust, on võimalik olukorda hinnata silmaarsti juures ning vajadusel kaaluda täiendavaid lahendusi.

Kordusprotseduuri vajadus on suhteliselt harv, kuid teatud juhtudel võib see olla vajalik.

Enamik patsiente saavutab soovitud nägemistulemuse ühe protseduuriga. Mõnikord võib siiski jääda väike jääknägemisviga või nägemine muutub aja jooksul selliselt, et tekib soov täiendavale korrigeerimisele.

Sellisel juhul võib arst soovitada täiendavat protseduuri, kui silmade seisund seda võimaldab. Otsus tehakse alati individuaalselt ning arvestatakse sarvkesta paksust, varasemat operatsiooni ja nägemise muutust.

Esialgu võib nägemine kummaski silmas veidi erineda, kuid tavaliselt ühtlustub see paranemise käigus.

Iga silm on erinev nii oma ehituse kui ka paranemisprotsessi poolest. Seetõttu võib lõpptulemus silmades olla kergelt erinev, kuigi operatsioon planeeritakse väga täpselt kummagi silma jaoks eraldi. Enamasti on need erinevused väikesed ja aju kohaneb nendega kiiresti

Lõplik nägemistulemus stabiliseerub tavaliselt mõne nädala või kuu jooksul operatsiooni järgselt. Kui erinevus on suurem või tekitab ebamugavust, on võimalik olukorda hinnata ning vajadusel kaaluda täiendavaid lahendusi.

Refraktiivkirurgia on laialdaselt kasutatav protseduur, mille tulemusi ja riske on põhjalikult uuritud.

Laseroperatsioone on tehtud aastakümneid ning tehnoloogia ja meetodid on selle aja jooksul märkimisväärselt arenenud. Tänapäeval kasutatakse täpseid diagnostikaseadmeid ja lasereid, mis võimaldavad protseduuri planeerida individuaalselt vastavalt silma eripäradele. Nagu iga meditsiinilise sekkumise puhul, ei ole ka laseroperatsioon riskivaba. Seetõttu on oluline põhjalik eeluuring, mille käigus hinnatakse, kas protseduur on konkreetse inimese jaoks sobiv.

Silmalaseri meeskond on kogenud – läbi on viidud üle 20 000 operatsiooni. Silmalaseris viivad laseroperatsioone läbi kirurgid Dr. Kai Noor ja Dr. Inger Heleen Viikna, kes on mõlemad end laialdaselt välismaal erialaselt täiendanud.

Pärast laseroperatsiooni võivad esineda ajutised kõrvalnähud, mis on seotud silma paranemisega.

Kõige sagedamini esineb silmade kuivust, valguskartust, halode tajumist hämaras ning ajutist nägemise kõikumist. Need nähtused on tavaliselt kerged kuni mõõdukad ja taanduvad aja jooksul, kui silm paraneb ja kohaneb.

Kõrvalnähtude kestus ja intensiivsus võivad olla individuaalsed. Arst annab enne operatsiooni ülevaate võimalikest sümptomitest ning juhised, kuidas neid leevendada ja millal pöörduda kontrolli, kui sümptomid ei taandu ootuspäraselt.

Tõsised tüsistused laseroperatsiooni järel on harvad.

Võimalike tüsistuste hulka võivad kuuluda näiteks infektsioon, sarvkesta paranemishäired või märkimisväärne nägemise muutus. Sellised olukorrad vajavad alati arsti hindamist ja vajadusel täiendavat ravi.

Tüsistuste riski vähendamiseks tehakse enne operatsiooni põhjalik eeluuring ning arst annab täpsed juhised, kuidas silmi pärast protseduuri hooldada. Samuti on oluline järgida järelkontrollide graafikut, et võimalikke probleeme varakult märgata.

Silmade kuivus on üks sagedasemaid ajutisi sümptomeid pärast laseroperatsiooni.

Enamasti on kuivus ajutine ja seotud sarvkesta paranemisega, mille käigus võib pisarakile mõneks ajaks muutuda. Sümptomid väljenduvad tavaliselt kipituse, väsimuse või võõrkehatundena ning leevenevad järk-järgult.

Mõnel juhul võib kuivus püsida kauem või vajada pikemaajalist ravi niisutavate tilkadega. Enne operatsiooni hinnatakse alati silmade niiskustaset, et tuvastada kuivuse tekke risk ning vajadusel alustada raviga juba enne protseduuri.

Pärast laseroperatsiooni võib nägemine esialgu kõikuda, kuid püsiv halvenemine on haruldane.

Paranemise käigus võib nägemine olla mõne aja jooksul ebaühtlane või hägune. See on seotud silma kohanemisega ja möödub mõne nädala jooksul peale operatsiooni. Harvadel juhtudel võivad tekkida muutused, mis mõjutavad nägemisteravust või -kvaliteeti. See võib olla seotud paranemisprotsessi eripärade või muude silma seisunditega.

Kui nägemine ei parane ootuspäraselt või halveneb, on oluline pöörduda silmaarsti poole. Sageli on võimalik olukorda täpsustada ja vajadusel leida sobiv lahendus, sealhulgas täiendav ravi või korrigeerimine.

Kui tekib komplikatsioon ehk tüsistus, siis hinnatakse olukorda kiiresti ja määratakse sobiv ravi.

Enamik operatsioonijärgseid probleeme on ravitavad, eriti kui need avastatakse varakult. Ravi võib hõlmata silmatilku, täiendavaid uuringuid või harvemini ka lisaprotseduure sõltuvalt probleemist.

Oluline on järgida järelkontrollide ajakava ja pöörduda arsti poole, kui tekivad ebatavalised sümptomid. Varajane sekkumine aitab enamikel juhtudel probleeme lahendada.

Laseroperatsiooni hind sõltub valitud meetodist ning on arvestatud mõlema silma kohta kokku.

Silmalaseris on hinnad järgmised:

• Femto Lite (2D): 1850 €
• Femto Balance (3D): 2650 €
• Puutevaba PRK + PTK: 1690 €

Meetodid erinevad nii tehnoloogia kui ka taastumise kiiruse poolest, mistõttu selgub sobiv lahendus alati eeluuringul. Sobiv operatsioon valitakse eeluuringu põhjal, arvestades silmade ehitust ja nägemisviga.

Soovi korral on võimalik tasuda ka järelmaksuga, jagades summa väiksemateks kuumakseteks.

Laseroperatsiooni hind sisaldab kõiki protseduuriga seotud peamisi etappe alates operatsioonist kuni järelkontrollideni.

Hinna sisse kuulub operatsioon ise ning järelkontrollid: kohe pärast protseduuri, järgmisel päeval, 1 kuu ja 1 aasta möödudes. Lisaks antakse kaasa niisutavad silmatilgad ning päikeseprillid, mis aitavad silmi esimestel päevadel valguse eest kaitsta. Retseptiravimid väljastatakse vajadusel eraldi retsepti alusel.

Kõikidele laseroperatsioonidele kehtib 5-aastane garantii, mille jooksul tehakse vajadusel lisakorrek

Eeluuring on eraldi tasuline teenus ja ei kuulu laseroperatsiooni hinna sisse.

Laseroperatsiooni eeluuringu hind on 45€ ning see sisaldab kõiki vajalikke silmade uuringuid, mille põhjal hinnatakse operatsioonile sobivust. Eeluuring on oluline samm, sest selle käigus selgub, milline ravimeetod sobib inimesele kõige paremini.

Eeluuring kestab tavaliselt umbes ühe tunni. Selle aja jooksul tehakse mitmeid täpseid mõõtmisi ning arst arutab tulemused sinuga läbi, et anda selge soovitus edasiste sammude kohta.

Laseroperatsiooni eest on võimalik tasuda järelmaksuga mitme erineva finantspartneri kaudu.

Silmalaser teeb koostööd Inbanki, LHV ja Swedbankiga, kelle kaudu saab jagada operatsiooni maksumuse igakuisteks makseteks. See võimaldab tasuda protseduuri eest osade kaupa, mitte kogu summat korraga.

Järelmaksu täpsemad tingimused – näiteks kuumakse suurus ja makseperiood – sõltuvad valitud partnerist ja sinu taotlusest. Taotluse saab esitada kliinikus kohapeal või eelnevalt ning vastus selgub tavaliselt kiiresti.

Operatsiooni aja saab paika panna kohe pärast eeluuringut või hiljem, kui helistada registratuuri või saata meil.

Kui eeluuring on tehtud ja sobiv operatsioonimeetod on valitud, saab sageli valida operatsiooniaja üsna lähiaega. Täpne ajastus sõltub mõnevõrra hooajast ja nõudlusest, kuid üldjuhul leitakse sobiv aeg mõne nädala jooksul.

Oluline on arvestada, et enne operatsiooni peab olema vähemalt 10 päeva kontaktläätsedeta. Kliinik aitab ajastuse läbi mõelda ning leiab koos sinuga lahenduse, mis sobib nii meditsiiniliselt kui ka inimese ajakava arvestades.

Jah, laseroperatsiooni võib käsitleda investeeringuna oma nägemisse ja igapäevaelukvaliteeti.

Võrreldes prillide ja kontaktläätsede pideva ostmisega on tegemist ühekordse kuluga, mille tulemusena võib väheneb vajadus igapäevaste nägemisabivahendite järele. Paljud inimesed kogevad, et see muudab igapäevased tegevused lihtsamaks ja mugavamaks.

Otsus operatsiooni kasuks on siiski isiklik ja sõltub sellest, kui palju prillid või läätsed igapäevaelu mõjutavad. Eeluuringul saab koos arstiga rahulikult läbi arutada, milline lahendus on konkreetse inimese jaoks kõige parem.

Nagu ikka saab millegi kallidust hinnata vaid läbi selle, mis on tehtava investeeringu pikemaajaline väärtus ja millega võrreldes on miski kallis. Kui näiteks liita kokku kõik ostetud prillide ja kontaktläätsede tšekid, võib aastate peale lõppsummaks kujuneda oluliselt suurem summa kui laserprotseduuri maksumus. Seejuures ei saa samuti ära unustada, et laserprotseduur tõstab oluliselt teie elukvaliteeti ja igapäeva toimetuste mugavust – enam pole vaja toppida igal hommikul silma kontaktläätsi või pühkida talvel udust prilliklaase, saate teha sporti mõtlemata kallitele prilliraamidele või nördimusele, kui prillid kadunud või kontaktläätsed jäänud kogemata koju. Silmalaseris teostame kahte erineva hinnaga laserprotseduuri – Femto Lite (1850€) ja Femto Balance (2650€). Meie registatuuri abiga saada soovi korral taotleda ka järelmaksu.

Laserprotseduuride algusaegadel olid kasutusel metoodid, mille puhul võis patsiendi taastumine protseduurist olla pikem ja vahel ka tekitada suuremaid vaevusi. Tänaseks on aga laserprotseduuride tehnoloogia sedavõrd jõudsalt arenenud, et esmane taastumisaeg protseduurist on lühenenud ühelt kuult ühele päevale. Kuid siinjuures on oluline teada, et taastumise pikkust määrab otseselt tehtava laserprotseduuri spetsiifilised etapid (nt kas operatsiooni tehakse nn lapi-meetodil või lihvitakse lapp laseriga maha). Nii ei pruugi taastumise aeg olla Eesti turul tegutsevate teenusepakkujate puhul olla sama.

Silmalaseris teostame patsientidele Femto Lite ja Femto Balance operatsioone, mille järel saab igapäevatoimingute juurde naasta juba järgmisel päeval. Soovitame kõikidel, kes tahavad teha laserprotseduuri, täpselt uurida ja küsida, kui pikk on teenusepakkuja poolt antud tavapärane taastumisaeg. Küsida tasub ka nendelt, kes on operatsiooni antud teenusepakkuja juures juba läbi teinud.

Laserprotseduuri on enamasti valutu. Operatsiooni ajal tunnete mõne hetke silmal survet, kuid protseduur ise möödub kiiremini, kui patsient ise alguses on arvanud (kokku 10-15min). Ebamugavustunde vältimiseks kasutatakse ka tuimestavaid tilku.

Levinud on ka hirm, et silmade liigutamisel laser lõikab valesti. Tegelikkuses on laser mitmeid kordi kiirem kui inimese silma liikumine ning võtab seega lõigates arvesse kõik silma mirkoliikumised. Kui silma liikumised lähevad liiga suureks ja hektiliseks, siis laser peatub ja ootab, kuni normaalne liikumine on taastunud. Seega hirm, et laser lõikab liikumise tõttu valesti, on alusetu.

Aastate jooksul oleme kuulnud ka linnamüüti, et laser võib lasta kiire silmast läbi inimese ajusse. Siinkohal kinnitame üle, et tegemist on ühe enimteostatud meditsiinilise protseduuriga maailmas, mille tehnoloogiat on pidevalt uuendatud ja kasutatav laser on seadistatud ülitäpselt silmalõikuste tarbeks. Tehnoloogial on mitmeid turvastoppe, mis tagavad protseduuri peatumise, juhuks kui esineb anomaalia.

Laserprotseduure teostatakse alates 18. eluaastast, kuid ei pea ootama kõrgema vanuseni, kuna väidevalt nägemine veel muutub ja laseroperatsioon tuleb seetõttu teha uuesti. Prilliretsept saavutab stabiilsuse vanuses 18-21, kuid tegelikkuses määrab laseroperatsiooni sobivuse alati arst eeluuringu käigus. Kuna laserprotseduuri kohustuslik eeluuring on üks mahukamaid ja täpsemaid uuringuid silmameditsiinis, siis selle käigus tekib täpne ülevaade, kas protseduuri on mõtet teha, kas ja kui kaua tasub oodata. Seega vaatamata nooremale vanusele, tasub eeluuringule ikkagi tulla. Enamus eeluuringu läbinutest vanuses 18-21, teeb tegelikult ka laserprotseduuri, kuna vastunäidustused puuduvad.

Kui kontaktläätsede kandmisest on tekkinud talumatus, siis laserprotseduur on pigem just näidustatud ja mõistlik. Kontaktläätsede talumatus viitab liigsele kandmisele, põletikule ja võib lõpuks tuua kaasa raskemaid silmahaigusi. Seega tasub tulla eeluuringule, kus vaadatakse ka talumatuse võimalike põhjusi ja arst hindab ka täpsemalt vastunäidustusi. Sedaviisi võib eeluuring olla tegelikult oluline ennetus, et tekkinud talumatus ei tooks kaasa järgmisi hädasid. Olgu siinkohal välja toodud ka tõsiasi, et oleme laserprotseduuride eeluuringuid teostanud üle 20 aasta ja pole harv nähtus, et eeluuringu käigus avastame patsiendil mõne vaikselt juba progresseeruva silmahaiguse.

Vahel uurivad kliendid ka seda, et kas laserprotseduur aitab vabaneda ka lugemisprillidest. Laserprotseduur parandab inimese kaugnägevuse ja seda jäädavalt. Kuid silma läätsega toimuvad loomulikud ealised muutused, mistõttu peavad vanemas eas hakkama inimesed kandma lähedale nägemiseks prille. See pole seotud tehtud laserprotseduuriga, vaid tuleneb inimese keha loomulikust vananemisprotsessist. Silmalaseris teostame ka läätsevahetuse operatsioone, mis on mõeldud vanusele 45+ ja mis aitavadki vabaneda lugemisprillidest.